Ma olen iga päev uus
Vahel targem, vahel parem
Mis siis, kui elu tähtsus seisneb muus
See pole lõbus, nagu varem
Mis siis, kui suudan võtta vastu
Kõik, mis eales olen soovind
Kui see pole tee, millel astun
Ma õhus käia pole lihtsalt proovind
Mis siis, kui elu on vaid hetk
Kus pole aega, kohta, ruumi
Mis siis, kui õnn ei ole meelepett
Mis vajab loobumisi liiga suuri
Mis siis, kui kõik, mis iial tarvis
On olemas mu enda sees
Mis siis, kui võib avaneda turvis
Mis kaitsnud on mind enda eest
Mis siis, kui tänu – see on värav
Kust tuleb kõik ja rohkem veel
Mis siis, kui kergus, rõõm ja sära
On ainus saatja minu teel
Mis siis, kui valu, kurbus, äng
Mu enda loodud, sest sel teel
Pole piire, elu on ju mäng
Mis mind vaid teadlikumaks teeb
Mis siis, kui jäänud on vaid gramm
Et muuta see, mis mind ei teeni
Ja astuda see viimne samm
Mis lubaks imesid mul tabada
Suurim ime olen ise – uuena ja vabana