Niimoodi hüüatavad ikka veel inimesed, kes ei ole varem kunagi kokku puutunud ühegi energeetilise praktikaga nagu seda on tantra. Püüdsin siia kirja panna, miks mulle seda vaja on ning kas ma eelistan olla “normaalne” või olla mina ise.


Enne tantra ja teiste spirituaalsete praktikatega kokkupuutumist olin ma nö „normaalne“ inimene, käisin E-R 9-18 kontoris tööl ja meelelahutuseks tarbisin alkoholi ning käisin ööklubides. Sellest ei ole nii kaua aega möödas, et ma ei mäletaks, mida ma siis arvasin, tundsin või mis mind kõnetas. Nüüd tagantjärele võin öelda, et läbiv joon mu elus oli see, et ma ei julgenud olla mina ise, ma isegi ei teadnud, kes ma selline olen. Peaaegu kogu ärkvel oldud aeg kulus sellele, et oma mõtete eest peituda, leida piisavalt palju müra ja mürke, et saaks teadlikkuse välja lülitada. Muidugi oli oluline, et mu tuttavad, sõbrad, töökaaslased ja sugulased mind aktsepteeriksid. Neid inimesi, kellega ma läbi ei saanud ja julgesin seda ka avalikult tunnistada, olid ikka mõned üksikud. Ühiskonna reegleid tuli järgida, et mitte riskida sealt välja arvamisega – kuidas siis teisiti? Ja kui juhtus, et sain millegi teiste silmis häbiväärsega hakkama, siis seda tuli varjata iga hinna eest. Tuleb tuttav ette? Aga arvake, mis? Saab ka teisiti :)


Et siis miks ma seda teen? Ma olin terve oma täiskasvunu ea kimpus seksuaalsusega – ainuke, mida ma olin kogenud, oli vaid mõned sekundid kestnud kliitori orgasm ja seda ka väga üksikute partneritega. Ma ei uskunud, et „viga“ on minus ja et see ongi kõik. Ma olin kindel, et midagi enamat peab olema võimalik. Ma saan ma väga hästi aru naistest, kes olles püsisuhtes, leiutavad erinevaid vabandusi, et mitte seksida. Sel lihtsal põhjusel, et seks ei paku neile midagi ja on suhteliselt tüütu ja ebameeldiv anda oma keha mehele masturbatsiooni abivahendiks. Ma tean, et selliseid naisi on palju. Saladus seisneb selles, et hea seks ei olene üldse mitte partnerist, vaid iseendast. Selleks, et ennast viia seisundisse, kus naudinguks on tarvis (tegelikult ainult) iseenda keha – tuleb, tõsi küll, vaeva näha. Avatus, tolerantsus, vaba piiridest/kompleksidest jne on need omadused, mis on eelduseks. Aga ennekõike tuleb hakata armastama iseennast ja oma keha ning lubada iseendal kogeda naudinguid. Kui naudingute kogemine iseendaga tuleb juba hästi välja, siis koos partneri(te)ga on see kordi võimsam kogemus. See on analoogne, et kui sa tahad, et sind armastatakse, siis ennekõike hakka iseennast armastama. Ja nii lihtne see ongi. Ma tegelen tantraga avalikult lisaks muule ka seetõttu, et julgustada teisi inimesi otsima ja proovima erinevaid asju, mis avardavad nende maailmapilti ja iseenda tunnetust ning mis lõppude lõpuks viib parema elukvaliteedini. Kes meist ei tahaks siis olla rahul ja õnnelik ning rõõmus 24/7?


Ja kuidas see on võimalik? Nüüd siis praktilisema poole peale. Kui ma alustasin oma tantraõpinguid, olin ma väga kinni, nii energeetiliselt, füüsiliselt kui emotsionaalselt. Kuna kõik kehad (füüsiline, emotsionaalne, astraalne jne) on omavahel seotud, siis muutused ühes kehas kutsuvad esile muutused teistes. Kuna ma lisaks tantrale tegelesin juba Reiki ja Access Consciousness’iga, siis mõjutasin üheaegselt nii oma füüsilist, emotsionaalset kui energeetilist keha. Selleks, et saavutada energia liikumine kehas, võib tegeleda jooga ja meditatsiooniga aastaid. Tantra on selles mõttes kiirtee. Loomulikult sisaldab ka tantra-praktika joogat ja meditatsiooni. Iga asi aga annab tulemusi vaid siis, kui sellega tegeleda järjepidevalt. Näiteks kord nädalas joogat teha on liiga vähe, et saad mingeid püsivamaid tulemusi.


Minu kogemus on selline, et algus peaks olema väga intensiivne  – mina osalesin kuu-ajalisel tantramassööride kursusel, mille käigus hakkasin energialiikumist oma kehas tundma ning seejärel tegelesin aktiivselt tantraga (s.o 1-2 korda nädalas) kuskil 4-5 kuu jooksul, et jõuda sellisele tasemele, kus ma tunnetasin energialiikumisi nii enda kui teiste kehades. Sealt edasi sai sellest minu elustiil ja see ongi minu jaoks tavaline ja nö „normaalne“ olek. Ma ei astuks sellelt teelt tagasi sinna, kus ma seda kõike ei olnud veel kogenud. Lisaks energia tunnetusele ja kvaliteetsele elule olen ma muutunud palju avatumaks, siiramaks, vabamaks hirmudest ja hinnangutest, komplekse vist nagu enam polegi – see kõik laseb mul oma igapäevases elus tunda rõõmu ja rahulolu ning välised ärritajad ja probleemid ei tekita minus enam stressi või ärevust või pidevat viha-tunnet. Jah muidugi, ma ei ole pühak – juhtub ikka, et ma vahel vihastan või ärritun, aga seda on aina vähem ja vähem. Seda positiivset on lihtsalt nii palju rohkem.


Pole olemas lahendamatuid probleeme, on ainult valikud ja võimalused. Ma soovin lihtsalt, et ka need inimesed, kes elavad oma igapäevaelu rangetes raamides, kus eluraskused ja –mured on „normaalsed“ ja paratamatud, annaksid endale võimaluse kogeda midagi hoopis teistsugust. Miks mitte kasutada seda võrratut võimalust nimega elu, et nautida ja joovastuda ja lihtsalt olla õnnelik – kogu aeg? Valik on sinu. Alati. Lihtsalt tea, et see võimalus on sul olemas. Alati.