Täna kirjutan sellest, mis tähendab see, kui öeldakse, et „kuula oma keha“ ja seda toidu- ja joogivaliku kontekstis. Ma kindlasti ei hakka propageerima ühtegi dieeti (taimetoit, toortoit vmt), sest usun, et igaühele sobib erinev ning lähtuma peakski sellest, mis keha ütleb. Kirjutan pigem oma kogemusest, kuidas minu toitumisharjumused muutusid. Mulle maitses varasemalt väga kohvi. Ma küll ei tundnud mingeid võõrutusnähte, kui ma seda ei saanud, aga kohvi joomine lihtsalt pakkus naudingut. Kindlasti nautisin ma veini toidu kõrvale ning sooja toiduna eelistasin alati (punast) liha. Muutused hakkasid toimuma peale Reiki I astme kursust. Panin tähele, et iga kord teen endale kodus järjest lahjemat kohvi, kuni ühel hommikul asendasin kohvi taimeteega ning kui hea see oli ! Mina, kes ma selle ajani olin joonud taimeteed ainult tõsise haiguse korral ning siis ka nina kirtsutanud :(


Vein jäi mu toidulaualt ära kuidagi nii, et ma seda isegi tähele ei pannud. Hetkel ma isegi ei mäleta, millal oli see viimane kord, mil mu ees laual oli pokaal veini … Väike hirm mul oli, et kui satun mõnda seltskonda, kus juuakse veini, et siis mul kindlasti tekib soov. Või, et äkki ma tunnetan nö sotsiaalset survet. Just hiljuti oli mul võimalus seda kogeda restoranis seltskonnaga süües. Kõigi jaoks oli täiesti loomulik, et võetakse pudel veini ka. Mulle ei valmistanud mingit raskust öelda, et aitäh, mina ei soovi. Ja ka sügavale oma sisse vaadates, sain üllatusega aru, et ma tõepoolest ei soovigi, mitte ei suru endas soovi maha. Lihaga ei ole ma veel päris suhet katkestanud, küll aga eelistan ma alati võimalusel kas taimset toitu või siis mereande/kala ja seda lihtsalt seepärast, et see maitseb mulle rohkem. Kindlasti on olukordi ja seisundeid, kus tuleb kiiresti ja kapitaalselt oma toitumisharjumusi muuta nö sunniviisiliselt, mul lihtsalt ei ole kogemust, kuidas keha sellele reageerib.


Accessis on hästi tore tööriist, mida saab kasutada, kui tuleb peale mingit tüüpi isu või ka lihtsalt endale einet valides. Endale tuleb esitada mõttes küsimus: „Kui ma selle toidu/maiustuse vmt valin, milline on mu elu 5 aasta pärast?“ Seejärel tunnetada, milline tunne on rinnakorvi keskel südamekeskuses. Kas see on kerge, meeldiv, avardav või vastupidi, raske, suruv, ebameeldiv. Sellest tundest arusaamiseks peab olema hästi vaikselt ning pea mõtetest tühjana hoidma. Kui tunnetus on olemas, siis küsida uuesti :“Kui ma seda toitu/maiustust vmt ei vali, milline on mu elu 5 aasta pärast?“ ning tunnetada uuesti. Kas tunne on parem, kergem, avardavam kui enne või siis vastupidi. See ongi see, mida keha meile ütleb. Ehk et, kui tunne oli esimese küsimuse juures kergem ja avardavam, siis see tähendab, et see toit panustab sulle. Kui tunne oli teise küsimuse juures kergem ja meeldivam, siis see tähendab, et mõistlik oleks see toit valimata jätta. Kindlasti ära unusta oma kehale pai teha ning teda tänada, ta on ju meie kõige lähedasem sõber ja abimees, alati.