Ma olen juba varem kirjutanud, et pooldan oma keha kuulamist ning äärmuslikele muudatustele (nt dieedid) lähenemist järk-järgult. Sama arvamus on mul ka erinevate keha puhastustehnikate kohta. Puhastustehnikate all pean silmas nt jooga kriyasid (mõned näited maakeeli: okse-refleksi esile kutsumine hommikuti või soolestiku süvapuhastus kergelt soolase veega) ja erinevate de-tox preparaatide kasutamist (mina pooldan homöopaatilist lähenemist). Mingil põhjusel olin nende äärmuslike kriyade tegemist siiani edasi lükanud, küll aga tundsin iga päevaga ühe enam, et keha tahab vabaneda temasse kogunenud saastast. Saast on minu jaoks nii füüsilise keha tegevuse jääkproduktid kui ka emotsionaalsed pinged, stress, rahuldamata vajadused, allasurutud tunded jne jne.


Igasugune puhastus on keha jaoks kergem, kui igapäevane dieet on tervislikum (võimalusel ilma raskesti seeditavate toitude ja säilitusaineteta), emotsionaalne pool on tasakaalus ja stress on viidud miinimumini. Siinkohal muidugi nn negatiivne stress. Ma ei oska hinnata, kas see oli nii minu puhul, aga ühel õhtul mu keha lihtsalt otsustas, et nüüd aitab ning alustas puhastusega ise. Ehk siis väljutas läbi okse ja kõhulahtisuse kõik ebavajaliku. Selline protsess kestis paar päeva, aga enesetunne, mis sellega kaasnes oli väga huvitav. Oli selline imeline kergus, tunnetus läks justkui peenemaks ja selgemaks, meditatsiooniseisund tekkis justkui iseenesest. Kuidas saab veel paremaks minna?


Ma usun, et selline puhastus toimib eelkõige füüsilisele kehale, aga ka energeetilisele kehale. Nende kahe keha vahel on meil veel emotsionaalne keha – ehk siis kõik emotsioonid, tunded. Emotsioone me püüame üldjuhul väga tugevasti kinni hoida. Ühelt poolt tingib seda ilmselt meie ühiskond ja kasvatus, teiselt poolt kindlasti ka hirm kontrolli kaotamise ees. Emotsiooni ei saa vabastada nö kontrollitult, ehk siis et nutan ja naeran küll, kuid samas vaatan, et ma ülearu imelikke häälitsusi või liigutusi ei teeks. Kui emotsioon tahab välja saada, siis on abiks häälitsused, keha liigutused ja hingamine. Ma arvan, et sarnast asja õpetatakse naistele ka sünnitusel, sest sünnitus on samuti millegi, õigemini küll kellegi, võimalikult valutu väljutamine kehast. Mida rohkem pinges on keha, mida rohkem me valu vmt endas kinni hoiame, seda raskem see on.


Millised emotsioonid on kõige tavalisemad ning kõige sügavama mõjuga meie kehale? Kindlasti hirmud, mis panevad paika kogu meie käitumismustri. Teine oluline valdkond on süü- ja häbitunded ning muidugi viha, ärevus. Paljud neist emotsioonidest on meie sees rakumälus juba väga ammusest ajast, palju kogume ka selles elus ise kas teadlikult või alateadlikult. Hea näide on see, et kui meie elus on mõni inimene, kellega me oleme sunnitud tihedalt kokku puutuma, nt ülemus või ämm, ja kes on meie jaoks täiesti antipaatne. Siis me genereerime seda negatiivsust selle inimese suhtes ja tekitamegi endas mingi emotsiooni, mis vallandub alati, kui me selle inimesega kohtume. Tegelikult on see emotsioon see, mis hakkab meie keha rakke vaikselt kahjustama, sellele inimesele ei tee meie tunne mitte midagi. Seega, mis mõtet on siis tahtlikult ise endale halba teha?


Üks aspekt veel: tavaliselt sellised lähedased inimesed, kes meis tugevaid emotsioone ja tundeid esile kutsuvad, on meie suurimad õpetajad. Nad näitavad, et meis endis on mingi omadus või aspekt, mida me peaksime muutma. Näiteks, kui ülemus on väga domineeriv ja egoistlik, siis see võib viidata kas sellele, et me ise oleme samasugused või vastupidi, me ise oleme liiga allaheitlikud ja altruistlikud. Mõlemad need omadused on skaala kummalgi pool otsas. Meile tahetakse näidata, et peaks liikuma skaala otstest keskele, ehk siis vähendama oma domineerimist või olema vähem allaheitlik – mis oleks meie tervise ja heaolu jaoks parim võimalus. Kuidas sellest aru saada? Kui mõelda mõne sellise inimese peale, kes meid ärritab, võiks küsida: milline minu vajadus on rahuldamata? Mis on selle inimese omadus, mis mind kõige rohkem ärritab? Kuidas see omadus on minus väljendunud? Kuidas ma saan seda muuta enda kõrgemaks hüvanguks? Võib juhtuda ka selline asi, et kui oleme selle omaduse jälile saanud ning teadlikult endaga tegelenud, siis see inimene on kas meie elust lahkunud (nt ülemus läks teise firmasse tööle) või see inimene on küll meie elus igapäevaselt, aga ta enam ei ärrita meid. Kas see poleks tore?


Nii jõudsin keha puhastumisest päris kaugele tundemaailma, kuid tahtsingi näidata, et tegelikult on selline lihtne asi nagu keha puhastamine väga oluline ja mõjutab väga erinevaid elu aspekte. Minu soovitus oleks siiski alustada ettevaatlikult, kui varasemat kokkupuudet sellelaadsete asjadega üldse ei ole. Alguses ehk lihtsalt suurendada igapäevast puhta vee tarbimist. Järk-järgult tutvustada oma kehale teisi meetodeid. Sest midaiganes me teeme, alati oleks hea meeles pidada, et meie keha on meie kõige suurem sõber, tänu temale me saame liikuda ja kogeda. Ja kuna keha kuulab kõiges meie sõna ning allub vastuvaidlemata, siis võiksime ka tema suhtes olla leebed – teha kehaga seonduvaid muudatusi järk-järgult ja tunnetuslikult. Head sõbrunemist oma kehaga!